Servodatlokten dáiddárstipeanda addojuvvo dáiddáriidda geat orrot Davvi-Norggas. Dá leat 2024 vuostáiváldit:
Servodatloktema dáiddárstipeandda vuostáiváldit 2024

Mari Bø, Romsa
Lávdedáidda
Mari Bø lea máŋggabealat lávdedáiddár ja koreográfa, son bargá jienaiguin, tekstuvrraiguin ja lihkastagagaiguin mat leat rupmašii čatnon. Sus lea mastergráda Fine Art:s ja bachelorgráda dálááiggedánssas, ja lea bargan luođubargin Davvi-Norggas 2012 rájes. Dáiddár suokkarda mo jienat ja lihkastagat ovttasdoibmet, ja sus lea sohkabealli ja servodatstruktuvrrat guovddážis. Su barggus lea sihke performance, video, foto ja gođđin. Go eadnin šattai 2021:s, de šattai eadnerolla sutnje ođđa, dáiddálaš fáddán.
Prošeakta mainna dál ovddas guvlui áigu bargat lea ožžon tihttelin "Kroppsvev", ja lea fágaidrasttideaddji prošeakta mii suokkarda eadnerolla gođđima, jiena ja lihkastagaid bokte. Prošeakta suokkarda luovvaneami/suddama ja darváneami, čatnon ráhkisvuhtii ja identitehtii. Bargui gullá maid lávga ovttasbargat eará dáiddáriiguin riikkaoasis.
Kristine Myhre Tunheim, Romsa
Lávdedáidda
Kristine Myhre Tunheim lea 2010 rájes jođihan Rimfrost produksjoner, dáiddálaš jođiheaddjin ja stivrajođiheaddjin. Kompaniija, mii dál jođihuvvo Romssas, lea buvttadan máŋga čájálmasa mat leat nammaduvvon bálkkašumiide. Kristine lea oahppan neavttárin ja ovttastahttiá buvttademiid luođubargguin ja bargguinis buohcciviessokloavdnan.
Kristine buvttadeaddji neavttárin doaibmá Rimfrost:s, ja son ovdánahttá jurdagiid ja stivre prošeavttaid jurdagis čađaheapmái. Rimfrost lea ožžon máŋga bálkkašumi, nu mo Heddaprisen buoremus mánáidčájálmasa ovddas 2018:s ja buoremus nuoraidčájálmasa ovddas 2024:s.
Dáiddárin son oaivvilda ahte lávdedáidda lea dehálaš jietna servodagas, ja ahte lea stuorra mearkkašupmi loktet iešguđetlágan geahččanguovlluid ja máŋggadáfot váttisvuođačuolmmaid lávdedáidaga bokte. Dán láhkai lokte lávdedáidda digaštallama ja čalmmustahttá dehálaš fáttáid čájálmasaid bokte.
Dáiddárstipeanddain háliida Kristine suokkardit reššisevrarolla, leahkkun dihte stuorát dáiddálaš potensiála iežainis ja Rimfrost:s. Prošeakta "Annen meg" kombinere konseartahámi ja máinnastanteáhtera, das galgá leat livemusihkka mii stivre dramaturgiija. Čájálmas lea nuoraid birra geat háliidit eallit eará eallima, ja suokkarda fáttáid nu mo čiegusvuođaid, hearkivuođa ja tabuáššiid.
Mathilde Caeyers, Romsa
Lávdedáidda
Mathilde lea koreográfa ja lea 2018 rájes ráhkadan vihtta koreográfalaš buktaga mas dánsa gulahallá lávga installašuvdnadáidagiin. Su barggu vuolggasadjin lea science-fiction-vuohki, mas hypotehtalaš boahtteáiggi scenarioat dagahit vejolažžžan dálááiggi reflekteret. Su dáiddabuktagiin leat fáttát nu go olmmošlaš leahkin, friddja dáhttu ja dihtomielalašvuohta guovddážis. Mathilde lea, earret iežas dáiddárdoaimma, guovddáš fierpmádagain geat barget dáiddáriid ovddas Davvi-Norggas, sihke fierpmádatkoordináhtorin Davvis ja stivrajođiheaddjin FNND:s.
Stipeanddain áigu Mathilde ovdánahttit teavstta ja koreografiija prošektii "Solaris?", mii lea dálááiggečájálamas mii váldá gehččiid mielde vuovdái vánddardit deaivvadan dihte eallimiin mii orru boahtimin eará guovllus go eatnamis. Čájálmas bálddalastá Stanislaw Lem romána Solaris ja dálááiggi oainnu duohtavuođas mas olmmoš lea guovddážis.
Son áigu čállit mánusa, ovttas poehtain ja dramatihkkariin, man geahččit galget belljosiiguin guldalit. Teaksta ja koreográfiija galgá ovdánahttot ovttasráđđái, ja guovddážis galgá leat ahte geahččit leat searvvis. Lea plánejuvvon ahte álgočájálmas čájehuvvo 2025:s.
Kine Helene Kvalvik Eliassen, Romsa
Lávdedáidda
Kine lea ulbmillaččat bargan lávdedáidagiin máŋga jagi, sihke iežas buvttademiiguin ja oassin ensembles. Sus lea bachelorgráda neavttašeamis Høyskolen Kristiania:s, ja čađahii eksámena 2021:s. Dan rájes lea son bargan neavttárin Hålogaland Teater:s, doppe son lea ožžon máŋggabealat bargohárjáneami. Kine buvttada maid iežas čájálmasaid, ja lea leamaš mielde ráhkadit máŋga buvttadeami.
Son álggahii teáhterkompaniija Spektakle ovttas guvttiin eará dáiddáriiguin. Sin višuvdna lea ráhkadit teáhtera, erenoamážit nuorra rávisolbmuide, mii beroštuhttá ja mii lea oahpis olbmuide, ja mii reflektere dálááiggi. Son atná árvvus gullevašvuođa ja vejolašvuođa ovdánahttit iežas dáiddalaččat, nu mo son vásihii ruovttubáikkistis Ánddasullos, juoga mii lea dagahan ahte son lea iešheanalaš ja áŋgiris neavttár.
Prošeavttainis "Et moderne spel om Haugnes" (bargotihttel) háliida hástalit iežas dahkkin, neavttárin ja buvttadeaddjin. Son áigu čiekŋudit iežas spel-teáhterhápmái, ja nannet iežas gelbbolašvuođa dahkki lávdedáiddárin. Čájálmasas lea vuođđun duohta historjá bággofárrehemiid birra Haugnesas Ánddasullos 1950-logus, ja suokkarda fáttáid nu go identitehta ja fápmostruktuvrraid. Prošeakta fátmmasta báikegotti ja das oahppá báikkálaš historjjá birra, ja galgá čađahuvvot Ánddasullos.
Go ráhkada ođđaáiggi ja dramahtalaš teáhterčájálmasa árbevirolaš teáhterhápmái, nu mo spel lea, de lea sus miella fállat sihke mánáide ja ollesolbmuide juohke agis kulturfálaldaga mas lea ollu sisdoallu ja seammás go guoimmuha, de maiddá oahpaha báikkálaš historjjá ja fápmostruktuvrraid birra.
Mathias Nyhagen Asplund, Bådåddjo
Lávdedáidda
Mathias bargá neavttárin, rešissevran ja dramatihkkarin. Son lea oahppan neavttár Royal Central School of Speech and Drama, gárvii BA 2014:s. Maŋŋágo lea bargan lávdedáiddabirrasis ja čállin Londonis, fárrii son ruovttoluotta Bådåddjoi 2020:s. Dan rájes lea son leamaš mielde loktet teáhterbirrasa gávpogis ja duohtan dahkat máŋga prošeavtta guovllus. Dáiddárstipeanddain son áigu čiekŋudit iežas lávdedáiddaprošeavttaide ja ráhkadit bargguid main lea buorre kvaliteahtta ja iešvuohta.
Sus leat ambišuvnnat hábmet ođđa ja erenoamáš hábmegiela iežas teáhterkompaniijain, Antistrofe. 2023:s ráhkadedje sii vuosttaš barggu, monologa "Slutstykke", man son čálii ja ovdanbuvttii ovttas dánsejeaddjiin. Son lea maid leamaš mielde máŋgga ovttasbargoprošeavttas, earret eará Salten Friteater:in ja improvisašuvdnajoavkkuin Hjerneteppe. Son lea leamaš mielde hukset lávdedáiddabirrasa Bådåddjoi, earret eará čájehanforuma "Prosess" bokte ja iežas luohttámušdoaimma bokte Bodø Kulturkollektiv:s.
Prošeaktaáigodagas háliida son ovdánit sihke dramatihkkárin ja neavttárin. Dál go son maŋimuš jagiid lea almmustahttán golbma girjji, de son áigu «Korleis var du» prošeavttain čiekŋudit eanet dramatihkkii, mii lea olbmuid gaskavuođaid birra. Čájálmas čuovvu guokte rolla geat rievdaba áiggi mielde ja neavttašeaba máŋga bearašlahtu. Árgabeaivválaš ságastallamiid bokte mat leat gehččiide oaivvilduvvon suokkarda čájálmas fáttáid nu mo rievdadeapmi ja massin. Drámáčállin lea Mathias beroštuvvan čállit juoidá lagaš ja agibeaivái áigeguovdilin, mii seammás hástala ja mas lea intensitehta ja jođihanfápmu.
Marita Isobel Solberg, Samuelsberg
Eará (seaguhus musihkas (jietna, komposišuvdna)-čájálmasdáidda
Marita lea lávlu ja visuála dáiddár, gii ráhkada musihka ja visuála dáiddaprošeavttaid, ja son ráhkada vaikke maid gaskal performance-konsearttaid ja keramihkalaš skulptuvrraid. Su áigumuš lea hástalit sihke gehččiid ja iežas, ja ráhkadit čiekŋalis, geasuheaddji ja deaividis vásáhusaid.
Son lea bajásšaddan guovllus gos lea rikkis kultuvrralaš duogáš, ja lea leamaš birastahttojuvvon dávviriiguin mat leat lávga čadnon lundui, giehtaduodjái ja bargguide mat gullet áigodagaide. Guovllus lea sámi, ruoŧa, kveana ja norgga kultuvra. Dát duogáš lea dehálaš ávnnaslaš ja immateriálalaš arkiivvas maid geavaha iežas dáiddalaš ovdanbuktimis. Son lea studeren Dáiddaallaskuvllas Oslos ja sus leat leamaš prošeavttat earret eará Kanadas, Kalaallit Nunaatas ja Suomas. Su váldofokus lea sirkumpolára davvi, ja su ođđaseamos prošeakta, Gođđi / Vever / Weaver, ovttastahtii performánsadáidaga ja lávluma.
Stipeandaáigodagas áigu son ovdánahttit jienas ja guorahallat dološ lávlunteknihkaid nugo lávluma čuvges jienain, čottalávluma ja juoigama. Son áigu ovttasbargat bagadalliiguin ja galledit ásahusaid ja museaid gos vokála gaskkusteapmi lea guovddážis. Go ovdánahttá iežas de viidu su dáiddalaš bargu, mii fas mielddisbuktá ođđa komposišuvnnaid performance- ja konseartaprošeavttaide.
Hilde Skancke Pedersen, Guovdageaidnu
Govvadáidda
Hilde sámi-norgga gullevašvuohta ja luondu Finnmárkkus váikkuha su dáidagii. Son tematisere olbmuid oassin luonddus ja čalmmustahttá mo hearkkes eallimiin birget garra birrasis. Su bargguin sáhttá dávjá vuohttit politihkalaš fáttáid.
Son lea bargan ollu scenografiijain lávddi ja tv várás, mii lea addán sutnje roahkkatvuođa bargat stuorra formáhtain ja iešguđetlágan ávdnasiiguin. Son geavaha dávjá ávdnasiid ođđasit, nu go iežas almmolaš dáiddaprošeavttas Álttá fuolahusguovddážis (2020) ja čájáhusas Vuoiŋŋastat – Åndedrag (2021–2022). Su dáidda lea ožžon fuomášumi riikkaviidosaččat ja riikkaidgaskasaččat, sus leat leamaš čájáhusat earret eará SOFT-galleriijas Oslos, Kochi Muziris Biennales Indias ja Kunsthaus:s Hamburgas.
Hilde ođđaseamos almmolaš bargu lea "Mare amicus, boreas domus/ Havet min venn, nordavinden mitt hjem" Hámmárfeastta buohcciviesus (2024). Son lea maid áigeguovdil čájáhusain, "Johtin - Vandre", Álttá museas.
Stipeandaáigodagas son háliida viidáset dutkat ávdnasiid ođđasisgeavaheami visuála dáidagis. Son háhká ávdnasiid guorahallama ja ságastallamiid bokte, ja geahččaladdá mo daid sáhttá geavahit dáidagis. Mihttun lea geavahit dáid ávdnasiid ráhkadit ođđa gaskkustanvugiid ja muitalusaid.
Marianne Bjørnmyr, Bådåddjo
Govvadáidda
Marianne lea bargan ollesáiggi visuála dáiddárin 2012 rájes, ja govven lea su váldogaskaoapmi. Go gearggai mastergrádain Londonis, de son lea orron Bådåddjos 2016 rájes. Su dáiddalaš bargu guorahallá gaskkusteami gaskal govvema, historjjá, ávnnaslaš kultuvrra, diehtaga, autensitehta ja dokumentašuvnna, eandalii analoga govvema ja leikehuvvon objeavttaid bokte. Su ulbmil dáiddárin lea loktet beroštumi dan kompleksitehtii mii guoská dokumenterejuvvon historjjá hábmemii.
Marianne lea čađahan máŋga stuora dáiddaprošeavtta ja čájáhusa, ja maiddái almmuhan golbma govvagirjji. Sus leat leamaš ovttaskasčájáhusat earret eará Bodø Biennales (2024), MELK-galleris, Oslo (2022), ja Stormen Kunst/Dajjdas (2021). Son lea maid oassálastán joavkočájáhusain nugo Riga Photography Biennales (2023) ja ovddastan meassuin nugo Chart:s Københámmanis ja Unseen:s Amsterdamas.
Prošeakta mainna áigu bargat dál ovddas guvlui, lea ožžon "Cupaloy" bargotihttelin. Dás galgá šaddat govvagirji mas leat badjel 200 gova, plána lea ahte ilbmá 2026:s. Prošeakta guorahallá dilemmaid arkiivvaid, historjjálaš muitalusaid, láhttema ja soaittáhagaid birra, ja ovdanbuktojuvvo arkiivan "dáhpáhusain mat measta dáhpáhuvve". Prošeaktaáigodagas háliida son ovddidit iežas teknihkalaš gelbbolašvuođa bargat 3D-hábmemiin, leaikumiin ja analoga bargguin sevdnjeslanjas.
Stian Hansen, Bådåddjo
Govvadáidda
Stian lea riegádan ja bajásšaddan Bådåddjos. Maŋŋel go čađahii bachelorgráda Kunstakademiet i Oslo:s (2016), de son jotkkii oahpu Städelschule:s Frankfurtas Tobias Rehbergera vuolde, ja oaččui Meisterschüler-gráda (2019). Son máhcai Bådåddjoi ja ásahii bargobáji, gos son bargá dáiddárin ollesáigge ja Stormen kunst/dájdda kuráhtorin.
Su dáiddalaš bargu guorahallá mediaspesifihkka áššiid mat gullet njuohtamii, dain lea fokus guovttedimenšuvnnalašvuhtii, illusoralaš potensiálii ja fysalaš eksistensii lanjas. Installašuvnnaid bokte mat ovttastahttet njuohtama ja bácciid, ráhkada areálalaš komposišuvnnaid mat aktiverejit geahčči.
Stipeandaáigodagas áigu čiekŋudit ullui, materiálii mas lea rikkis duodjeárbevierru. Prošeakta galgá guorahallat ullu visuála, taktiila ja konseapttalaš vejolašvuođaid, ja mo dan sáhttá fátmmastit njuohtamii. Son háliida guorahallat dynamihka gaskal olgguldasa ja siskkáldasa, almmolačča ja priváhta, ja maiddái orgánalačča ja strukturerejuvvoma. Teknihkaid bokte nugo nálloduhppema ja duhppema, ja maiddái šattuid ivdnen, áigu son ráhkadit abstrákta bargguid mat hástalit ja viiddidit áddejumi eanadat- ja stilleben-šáŋŋeris.
Tanya Busse, Romsa
Govvadáidda
Tanya lea govvadáiddár gii bargá filmmain, installašuvnnain ja govvemiin, ássanbáiki lea Romssas. Su bargu guorahallá čiekŋalis áiggi, oaidnemeahttun arkitektuvrra ja mo fápmu buvttaduvvo ja gaskkustuvvo ávdnasiid, gaskavuođaid ja geografiija bokte. Su proseassa sisttisdoallá dávjá barggu olggobealde studio, gos boađus lea dan duohken mii báikkis geavvá ja kámera linssaid bokte.
Son lea maid Mondo Books ja New Mineral Collective mieldirektevra.
Su barggus lea eanadatpolitihkka ja bohkandoaimmat guovddážis, ja sutnje lea dáidda reaidun ráhkadit alternatiiva muitalusaid ja jearahallat mo boahtteáigi šaddá. Barggut nugo "Wind Sings To Wire" ja "The Poets Antidote" čájehit su kritihkalaš lohkama eatnama birra ja guorahallet fáttáid nugo mo árktalaš ekologiija ovttasdoaibmá globaliseremiin, ruvkedoaimmain ja militearaindustriijain.
Prošeakta maid son galgá čađahit lea ovtta jagi dutkanprošeakta mii čuovvu nisson mohtorsihkkeljoavkku čađa bohkan- ja industriijaguovlluid Davvi-Norggas. Ulbmilin lea sihke guorahallat ođđaáigásaš bohkanparadigmaid ja ovddidit teknihkalaš gelbbolašvuođa analoga govvemis. Prošeakta ráhkada vuostálas muitalusa – feministtalaš utopiija mii guorahallá kollektiivvalaš ilu ja fuola planehtas.
Marsil Andelov Al-Mahamid, Romsa
Govvadáidda
Marsil lea dáiddár gii orru Romssas geas lea serbialaš-syrialaš duogáš, ja lea dovddus iežas bargguin broderemiin, videoin ja sosiála skulptuvrrain. Su dáidda guorahallá soahtemuittuid ja identitehta, mii lea inspirerejuvvon su máŋggakultuvrralaš duogážis. Son lea aktiivvalaččat mielde dáiddamáilmmis iešguđetlágan joavko- ja sierračájáhusaid ja dáiddaprošeavttaid bokte Norggas ja riikkaidgaskasaččat.
2017:s rájes lea Marsil lágidan nuvttá broderenbargobájiid. Dát álge oassin UiT-prošeavttas Cit-egration, mii ovttastahtii syrialaš báhtareddjiid ja báikkálaš álbmoga. Badjel 500 olbmo 35 riikkas leat oassálastán 70 bargobádjái.
Geasset 2020:s lei Marsil duođalaš lihkohisvuođas Hamperokkenis, lahka Romssa. Son gahčai 80 mehtera jiegŋás várrevielttis. Maŋŋel 18 beaivvi komas, de son morihii ii ge muitán maidige, ja fertii fas oahppat hállat, vázzit ja jurddašit. Dan rájes lea bargan dikšut iežas.
Ráhkadit dáidaga mii lea inspirerejuvvon lihkohisvuođas lea su vuohki gaskkustit vuosttildanfámu ja doaivaga earáide, ja dát lea ge su prošeakta stipeandaáigodagas. Bargguinis son háliida čájehit ahte vaikko eallimis leat hástalusat ja muhtomin ferte ođđasit álgit, de lea vejolaš iežas dearvvasmuhttit ja ahtanuššat fas. Dát lahkoneapmi sáhttá addit čiekŋalis oktavuođa olbmuiguin geain leat leamaš iežaset gillámušat, ja leat muittuhussan dasa ahte buorráneapmi lea vejolaš, vel stuorra váttisvuođaid maŋŋá ge. Boađusin galgá šaddat ovttasteapmi performances, videos ja broderemis.
Kathrine Ulstein Johansen, Leavdnja
Filbma
Kathrine áhkut ja ádját ledje mearrasápmelaččat, kvenat ja dážat, ja son oahpai sis luonddu birra ja árbevirolaš dáidduid. Dát inspirerii girjái "Ung i naturen", mii almmuhuvvui čakčat 2024 ja oaččui ollu rámi.
Son čálii giehtačállosa ja bagadii kvena animašuvdnafilmma "Kivikylä – Steinbygda", mii lea ožžon máŋga bálkkašumi riikkaidgaskasaččat. Kathrines lea oahppu hábmemis ja journalistihkas, ja lea bargan máŋggain kvena dokumentárain mat leat čájehuvvon NRK:s.
Son lea dál rešissevran nuoraiddokumeantárafilmmas "Kvendetektivene", mii čájehuvvo NRK:s 2025:s. Su dálá prošeakta lea animašuvdnafilbmaráidu "Päivän ja yön kummitukset – Det spøker dag og natt", man vuođđun lea muitalus man su áhkku lea muitalan. Stipeanda galgá geavahuvvot hábmet figuvrraid ja duogážiid filbmii, mas galget leat čieža oasi.
Eilif Bremer Landsend, Romsa
Filbma
Eilif lea iešoahppan filbmadahkki geas lea stuorra portfolio mii fátmmasta máŋga kontineantta. Dáiddára motivašuvdna lea ráhkadit filmmaid mat mearkkašit juoidá, mat muitalit stuorát muitalusaid lagaš ja duođalaš olmmošlaš deaivvademiid bokte.
Son lea ráhkadan earret eará oanehisfilmma neavttáriin Henny Moaniin, musihkkavideoaid Finnmárkkus, dokumentára Lofotenis, ja filmma mii čájehuvvui vuosttaš geardde TIFF:s 2015:s. Iežas dáiddalašvuođa bokte lea Eilif čájehan čehppodaga muitalit lagaš ja dovdduide čuohcci muitalusaid. Okta su filmmain, «Sju mil», nammaduvvui Amanda buoremus oanehisfilbman 2021:s, ja maŋemus filbma, «Havfrue» vuittii bálkkašumi Nordic Docs:s Fredrikstadas.
Prošeakta mainna son áigut bargat stipeandaáigodagas lea ovdánahttit mánusa oanehisfilbmii "Havfrue". Filbma čuovvu Klara, nuorra eatni gii geahččala gávdnat iežas saji guolásteamis gos almmáilolbmot leat mearrideaddjin ja eallimis muđui. Prošeakta galgá leat mielde ovdánahttit dáiddára gelbbolašvuođa dramaturgiijas ja karakterovddideamis, ja buktit oidnosii dehálaš muitalusaid Davvi-Norgga riddokultuvrras.
Ismaele Tortella, Romsa
Filbma
Ismaele lea maŋimuš 13 jagi geavahan dutkat luonddu ja filmma, ja lea guorahallan guovlluid máilmmis mat leat guhkkin eret. Go govvidišgođii de govvidii meahcceealliid ja lea almmuhan govvajournalistihka riikkaidgaskasaš áigečállagiin. Son lea maid leamaš finalistan máŋgga riikkaidgaskasaš govvengilvvus, earret eará Nikon Spain:s ja National Geographic Italias. Maŋŋil go fárrii Romsii, de sirdásii su fokus luonddu gaskkusteamis, ja ráhkadii saji gos guovllu olbmot besset ságastallat luonddu birra. Son lea rešisseren máŋga oanehis dokumentára, earret eará "Mediterranean Lights", mii lea ožžon bálkkašumiid riikkaidgaskasaš filbmafestiválain. 2024:s son rešisserii ja govvii oanehis dokumentára "Citizen Power - Saving the Kelp Forest" ORF:ii. Son bargá dál rešissevran iežas stuorámus prošeavttas, guhkesfilmmas "Arctic Blue", mii gieskat válljejuvvui “The Whickers Award:i” ja vuittii “Below Zero Award” North Pitch Below Zero 2024:s.
Prošeakta mainna son bargá stipeandaáigodagas lea «Arctic Blue». Dát lea dokumentára mii guorahallá dáiddára gaskavuođa iežas máttuiguin ja su lagaš oktavuođa elliiguin ja olbmuiguin Norgga árktalaš guovllus.
Marte Aasen, Romsa
Filbma
Dáiddár lea bargan filmmain measta 20 jagi ja lea spesialiseren filbmačuohppamii 2012 rájes. Maŋŋel go son čađahii dáiddaoahpu mas lei fokus filbmačuohppamii Stockholm Konstnärliga Högskolas, de son bargagođii ámmátlaš filbmačuohppin 2018:s. Son lea bargan iešguđetlágan buvttademiiguin Davvi-Norggas ja Ruoŧas, earret eará "Brødrene Johansen" man Trude Ottesen lea ráhkadan ja bálkkašuvvon Lulli-Afrihkká dokumentárain "!AITSA", mii gieskat vuittii buoremus dokumentára gudnejahtton SAFTA-bálkkašumis.
Son lea áidna ámmátlaččat oahppan filbmačuohppi Davvi-Norggas gii lea válljen orrut davvin, vaikko leat hástalusat das ahte filbmabiras davvin lea unni ja soaittáhagas. Maŋimuš jagiid lea danne bargan luođubargin smávit buvttademiin (earret «Brødrene Johansen») oktanaga go lea bargan Insomniafestivalen:s beaivválaš jođiheaddjin.
Prošeakta mainna son galgá bargat stipeandaáigodagas lea «A Touch of Madness», báikkálaš filbma mas lea riikkaidgaskasaš fáddá dálvevuodjama ja rituálaid birra. Filbma čuovvu báikkálaš jiekŋavuojadanjoavkku "Ishud" Romssas, geat deaivvadit juohke bearjadaga vuojadit jiekŋagalbma čázis. Olles doarjjaáigodagas áigu Marte geahččaladdat čuohppamiin ja muitalusain, ja guorahallat iešguđetlágan čuohppanstiillaid gávdnat filmma loahpalaš hámi.
Morten Torgersrud, Girkonjárga
Fotogovva
Morten orru ja bargá Girkonjárggas, lea bargan buot iežas prošeavttaid doppe. Sus lea čiekŋalis máhttu guovllus ja dan historjjás, ja čohkke fotográfalaš ávdnasiid guhkesáiggi perspektiivvas. Su prošeavttat ovdanbuktojuvvojit čájáhusain, ja dávjá maiddái girjehámis ávkkástallat vejolašvuođaid organiseret fotográfalaš ávdnasiid.
Guoktelogi jagi dassái son almmuhii girjji 'Murmanskrovaniemikirkenes', mas leat badjel 150 gova Murmánskka, Roavvenjárgga ja Girkonjárgga gávpogiin. Girjjis leat govat iešguđet gávpogiin vai šaddá ođđalágan lohkanvejolašvuohta ja geografiija. Nubbi mearkkašahtti bargu lea 'Circulating sites', mii vuittii BKH govvenbálkkašumi 2011:s. Dát bargu sisttisdoalai čuovgagova ja teavstta mii guorahallá govvema geográfalaš iešvuođaid ja oktavuođa báikái, máddui ja politihkkii.
Dáiddárin son lea bargan prošeavttaiguin mat iešguđet ládje guorahallet govvema oktavuođa báikái, eanadahkii, sirdašupmái, montášii ja sekvensii.
Prošeakta mainna son áigu bargat dál ovddas guvlui lea 'Virvel', guhkesáigásaš fotográfalaš gieddebargu mii suokkardallá Girkonjárgga báikkálaš birrasa. Prošeavttas geavahuvvo govvamontaša reaidun guorahallat ođđa dili Girkonjárggas maŋŋil go Ruošša fallehii Ukraina. Dáiddár áigu čohkket ja ovttastahttit elemeanttaid iežas govain ja govaid priváhta ja almmolaš čoakkáldagain vai šaddá dynámalaš ja guorahalli ovttastahttin. Boađusin dás galgá leat sierračájáhus Terminal B:s 2025:s.
Michal Siarek, Gáŋgaviika
Fotogovva
Dáiddár lea gazzan oahpus polskalaš našuvnnalaš filbmaskuvllas, ja sus lea mastergráda govvideamis. Iežas birra dadjá ahte sus lea govvideapmi fágan, muitaleapmi ámmáhin ja journalista preferánsan. Su monografiija "Aleksander" guorahallá ođđaáigásaš myhta Aleksander Stuorra birra. 2019:s son bálkáhuvvui Polska álbmotmuseas dutkat monumeanttaid Makedonias mat ceggejuvvojedje našuvdnahuksema oktavuođas. Son lea guokte jagi bargan "giligovvejeaddjin" Gáŋgaviikkas, gos ráhkadii portreahta gilis bidjan dihte báikkálaš áššiid globála kontekstii. Dát dagahii ahte son fárrii Finnmárkui. 2023:s son ovttasbarggai Kystmuseene:in čájáhusain mii ávvudii 200 jagi ávvudeami Fresnel-linssa hutkamis, mas lei fokus čuovgadoartnaid árbbis.
Su dáiddalaš bargu lea lávga čadnon bargogohččumiidda maid lea ožžon NYTimes;s, GEO:s ja National Geographic:s.
Stipeandaáigodagas son galgá čuovvut historjjá mii lea Finnmárkku, Romssa ja Nordlándda čuovgadoartnaid heaittiheami birra. Son háliida ráhkadit lyrihkalaš portfolio bargguin mat leat čuovgga ja daid servodagaid birra, ja galgá dokumenteret rievdama fresnel-linssain LED-čuovggaide, ja govvidit ovddeš čuovgadoardnabargiid sin ovddeš bargosajiiguin. Prošeakta guorahallá čuovgga dego livččii duohta protagonista historjjás.
Tine Surel Lange, Ramberg
Komposišuvdna
Olbmo ja luonddu gaskavuohta, muitaleapmi, rituálat ja mytologiijat, olmmoššládja billisteaddji fápmun, ja materiálaid guorahallan leat muhtun áššit mat inspirerejit fágaidgaskasaš komponistta Tine Surel Lange barggu. Son guorahallá mo visuála materiála sáhttá dulkojuvvot jienalaččat, ja mo jietna sáhttá visualiserejuvvot video, čuovgga, lihkadeami, njuohtama ja skulptuvrra hámis. Su barggut gaskkustuvvojit stuorra osiin máilmmis.
Maŋimuš jagiid lea son earret eará ráhkadan teavsttaid 47 skájanasa várás ja video ZKM:s | Centre for Art and Media i Karlsruhe, 6-geardásaš jietnainstallašuvdna Ánddasullo čuovgadoartnas, ja ovtta dáiddabuktaga davviriikkalaš oktavuođaid birra Red Note Ensemble ovddas. Son lea maid hástalan olmmoššlájaid ipmilkomplekssaid barggus "Apotheosis" man KNM Berlin lea ovdanbuktán, ja su rituálalaš bargu "Ritual for Changing Times" ovdanbuktojuvvui sihke raves Bulgarias ja Našunálamuseas Warszawas.
Prošeakta mainna áigu bargat stipeandaáigodagas čiekŋuda visuála partituvrraide ja čuovgabargguide. Son áigu suokkardit jietnakoreografiija, mas video, lihkadus dahje eará materiála dulkojuvvo čuojaheaddjiid bokte, ja ráhkadit barggu mas partituvra oažžu iežas eallima ja sáhttá vaikko leat iešheanalaš bargun.
Mariann Josefsen, Leavdnja
Giehtadáidda
Mariann lea sámi dáiddár ja duojár gii lea Porsáŋggus, Leavnjjas eret. Su fokus dáiddárin lea seailluhit ja ealáskahttit árbevirolaš sámi dujiid Kárášjoga ja Porsáŋggu guovllus. Iežas fitnodaga, JM Duodji, bokte son duddjo giehtadujiid mat ovttastahttet historjjálaš duoji ja ođđaáigásaš ovdanbuktima, mas erenoamážit deattuhuvvojit teknihkat nugo datneárpoduodji ja tekstiilabargu. Son lea oassálastán máŋgga báikkálaš čájáhusain ja márkaniin, ja maiddái doaibman sámi dujiid ambassadevran iešguđet doaluin.
Maŋimuš guokte jagi lea Mariann vázzán Sámij åhpadusguovdásjis Johkamohkis, doppe lea čiekŋudan duodjái. Leat dávjá historjjálaš gáldut mat leat inspirašuvdnan su prošeavttaide, juoga mii dagaha daid áidnalunddohin ja autenttalažžan, ja son deattuha geavahit autenttalaš ávdnasiid ja árbevirolaš bargovugiid iežas barggus.
Prošeakta mainna áigu bargat stipeandaáigodagas lea rekonstrueret hárvenaš datneárpoboahkána Kárášjogas eret, man Nationalmuseet i København lea dokumenteren. Lea áidnalunddot boagán mas leat máŋggalágan hearvvat ja masa lea datneárpu lea njađđojuvvon. Son áigu ođđasit duddjot boahkána vai lea oaidnit dego dat originála boagán, dasa áigu geavahit autenttalaš ávdnasiid ja árbevirolaš teknihkaid. Dát addá sutnje vejolašvuođa čiekŋudit dán duddjonteknihkkii mii gosii lea vajálduvvon, ja seailluhit dehálaš oasi sámi kulturárbbis.
Tobias Prytz, Aarborte
Giehtadáidda
Tobias lea árbevirolaš giehtaduojár geas lea bachelorgráda dáidagis Bergena dáiddaallaskuvllas/Kunsthøgskolen i Bergen. Son ráhkada dáidaga báikkálaš ávdnasiiguin, ovdamearkka dihte muorraávdnasiiguin maid lea čoaggán ja čuollan dahje ávdnasiiguin maid ođđasisgeavaha. Son bargá dáidaga ja duoji gaskka, dávjá stuorát installašuvnnaid, visttiid dahje skulptuvrraid hámis.
Son orru Romssas, gos maŋimuš jagiid lea lávga ovttasbargan eará dáiddáriiguin, earret eará Joar Nangoin. Nango ovttasbargoguoibmin lea son searvan čájáhusaide Davvi-Norgga riemuin Hársttáin, Nasjonalmuseet for Arkitektur:s, Venezia-biennalen for arkitektur, ja dál gieskat Båddådjo museas Båddådjos. Son lea maid bargan prošeavttain "Granbar" Karlsøyfestiválas ja "Handlingsbaaren" Barents Spektakelis. Boahtte prošeakta lea sierračájáhus Small Projects:s Romssas.
Son áigu bargat prošeavttain "Nomadisk trehus" dál ovddas guvlui. Dan vuođđun lea boares gumpi mii lea Árjepluovves Silvermuseet:s. Dáppe son áigu hukset rusttega man lea álki fievrridit báikkálaš muorraávdnasiiguin. Dát addá sutnje vejolašvuođa guorahallat boares gumppiid ja reagaid, gávdnat heivvolaš ávdnasiid meahcis, ja geahččaladdat maid ávdnasat girdet ja konstrukšuvnna. Dainna lágiin prošeakta šaddá dáidaga/duoji ja arkitektuvrra gaskkas. Ulbmilin lea ráhkadit vistti man sáhttá álkit fievrridit ja guorahallat molssaevttolaš viessostruktuvrraid otná oktavuođas.
Heidi Kristiansen, Gávvalváhki
Giehtadáidda
Heidi Kristiansen lea bargan glássadáiddárin 22 jagi, maŋimuš 15 jagi lea Davvi-Norggas bargan. Sus lea dáiddalaš oahppu Glasskolen:s Kostas, Ruoŧas, ja Det Kongelige Akademi – Arkitektur, Design og Konservering Bornholmas, Dánmárkkus. Heidi orru ja bargá Gávvalvágis Lufuohtas, gos ráhkada earenoamáš dávviriid, skulptuvrraid, buktagiid ja installašuvnnaid. Su barggut leat čájehuvvon máŋgga čájáhusas sihke riikkadásis ja riikkaidgaskasaččat.
Oktanuppelogi jagi lei son okta jođiheddjiin Kristiansen_Paalgard glássabargobájis ja Engelskmannsbrygga galleriijas Henningsværas. Dál son áigu olles áigge bidjat iežas dáiddabargui, ja váldofokus lea skulptuvra ja installašuvnnat. Dáiddárin son lea beroštuvvan ráhkadit hábmengiela mii lea stoahkalas, ealli ja ivdnái. Sus lea nana beroštupmi árbevirolaš teknihkaide glássadáidagis ja son guorahallá mo dáid sáhttá ođasmahttit ođđaáigásaš oktavuođas.
Su prošeavttas lea guovddážis suokkardit árbevirolaš teknihkaid ođđaáigásaš glássadáidagis, erenoamážit teknihka canes - glássastákkut rikkis italialaš árbevierus. Heidi áigu ovdánahttit dán teknihka ja hutkat ođđa vugiid mo hábmet ja gaskkustit glása.
Sophie Berenika Broch, Romsa
Giehtadáidda
Sophie lea guhká čohkken erenoamáš dávviriid ja luondduobjeavttaid, ja son liiko erenoamážit čorvviid, gaccaid, bániid ja dákterikkiid. Dát objeavttat, main guorbanproseassat vuhttojit, inspirerejit su dáiddalašvuođa ja boađusin šaddet skulptuvrrat mat addet dovddu elliin ja guorbamis. Dan rájes go gearggai Oslo dáiddaallaskuvllas/Kunsthøgskolen i Oslos, de lea son eanet ahte eanet tematiseren birashástalusaid ja bargá dál geahpedit mo ieš váikkuha birrasii dan bokte ahte geavaha báikkálaš, árktalaš resurssaid.
Son lea oassálastán juryerejuvvon- ja ii-juryerejuvvon-čájáhusain ja ožžon iešguđetlágan stipeanddaid. Son lei maid okta sis geat ožžo Kulturráđi dáiddárassisteantaortnega ovttas Marit Ellisiv Landsendiin, ja lea dáiddafestivála Tromsø Open prošeaktajođiheaddji.
Prošeavttas, mii lea ožžon doarjaga, lea guovddážis prosesseret ja gieđahallat árktalaš resurssaid mat leat čohkkejuvvon viđa jagi áigodagas. Dát resurssat galget geavahuvvot keramihkalaš komponeantan dáiddalaš prošeavttain nugo skulptuvraráiddus "Broken by the life it once sustained" ja "But the unsullied nature was beautiful". Son ávkkástallá vejolašvuođa guorahallat ja geahččaladdat dáid materiálaid, ja maiddái galledit buvttadanfitnodagaid oahppat eanet báikkálaš minerálaid birra ja daid geavaheami birra keramihkas.
Tonje Unstad, Vestvågøy
Musihkka
Tonje lea lávllačálli ja artista, ja dáinna son lea bargan jo fargga guoktelogi jagi. Son čállá musihka sihke mánáide ja ollesolbmuide, ja lea almmuhan vihtta álbuma, dain leat guokte mánáide. Son lea maid ovttasbargan ráppáriin RSP:in (Patrick Bottolfsen) almmuhit máŋga lávlaga, ja čállán máŋga diŋgojuvvon buktaga koaraide, TV:i ja filmmaide. Artista lea doallan konsearttaid okto ja joavkkuiguin, orkesteriin ja ensembleiguin, ja lea birgen iežas dáiddalaš doaimmain 2008 rájes.
Son gohčoda iežas árbevirolaš giehtaduojárin artistan, geas lea fokus čállit buriid lávlagiid maid sáhttá geavahit ja mat olahit viidát. Son háliida čállit fikšuvnnalaš, stoahkalas ja eahperealisttalaš teavsttaid mánáide, ja muittuhit sin (ja sin rávisolbmuid) hutkat ja ieža ráhkadit dáidaga. Seammás son guorahallá ođđa bálgáid, nu mo su ovttasbargu Norgga ráppain (RSP). Son lea maid bargan musihkkajoavkkuiguin main leat olbmot geain leat doaimmashehttejumit ja demeansa ja mánáidgárddiiguin. Dá lea juoga mainna son háliida eanet bargat, sus lea maid beroštupmi heivehuvvon musihkkačájálmasaide ja háliida eanet bargat dáinna.
Stipeandaáigodagas galgá son bargat musihkkačájálmasain «Kloaksymfonier» ovttas Árktalaš Filharmoniijain. Čájálmasas lea vuosttaščájálmas Davvi-Norgga Riemuin/Festspillene i Nord-Norge geassemánus 2025:s. Son čállá, komponere ja lea bagadallin čájálmasas, mas lea figuvrateáhter ja gehččiid oassálastin.
Pål Moddi Lue, Finnsnes
Musihkka
Pål, lávdenamain Moddi, lea lávlu ja lávllačálli Sáččás eret. Maŋimuš 15 jagi lea son almmuhan máŋga álbuma, mátkkoštan viđa kontineanttas ja ovttasbargan artisttaiguin Chiles gitta Vietnamii. Dál son orru Finnsnesas ja lea almmuhan golbma álbuma maŋimuš guokte jagi. "Bråtebrann" (2022) vuittii Spellemanna vise ja vise pop luohkás, ja su ođđaseamos álbum, "Vandreviser", čállojuvvui ja báddejuvvui pilgrimmátkis ja almmuhuvvui giđđat 2024.
Su neahttasiidduin son govviduvvo ná: "Vázzá dáidaga ja aktivismma gaskasaš eatnamiin, doaivagiin ahte musihkka sáhttá leat veahkkin rievdadit máilmmi".
Prošeakta mainna son galgá bargat lea čállit lávlagiid ovttas dáro-sámi lávluin Kajsa Baltoin. Giđđat 2024 mátkkošteigga ovttas ja juogadeigga lávddi, joavkku ja lávlagiid, ja ovttastahtiiga dárogiela ja sámegiela oktan muitaleaddjin. Dál galgaba ovttas ráhkadit álbuma, mas dárogiella ja sámegiella leat ovttadássásaš gielat, ja mas leat fáttát nugo luondu, fuolkevuođat, gullevašvuohta ja identitehta. Inspirašuvdnan teavsttaide galget leat dáhpáhusat mat leat muitaluvvon Duohtavuođa- ja soabadankommišuvdnii. Álbum, mas lea bargonamma Ándagassii ("Sorry"), lea plánejuvvon gárvvistuvvot giđđat 2026:s.
Julie Alapnes Normann, Romsa
Musihkka
Julie lea musihkkár ja komponista, ja lea leamaš mielde almmuheamen kritihkalaččat rámiduvvon álbumaid, lea čuojahan lohkameahttun konsearttaid sihke Norggas ja olgoriikkas, ja ráhkadan čájálmasaid. Son lea almmuhan guokte soloálbuma, maŋimuš álbumain nammaduvvui Spellemanprisenii 2022:s. Su goalmmát álbum lea gárvvis ja almmuhuvvo dálvet 2025:s.
Son čállá olu musihka iežas soloprošektii, joavkokonstellašuvnnaide, čájálmasaide ja diŋgojuvvon bargguide. Son lea leamaš oassin dánsunsearvvis Kartellet:s 2012 rájes ja lea mátkkoštan ja almmuhan álbuma guovllumusihkkáriiguin, Fotefar, Romssas. Son lea maid miellahttun kvarteahtas Ordseglarna mas leat iešguđet davviriikkaid nissonat, ja sii leat gieskat almmustahttán iežaset vuosttaš álbuma. Su dáiddalašvuođa vuođđun lea su mokta ráhkadit musihka ja buvttademiid, deaivvadit guldaleddjiiguin ja čuojahit konsearttaid.
Stipeandaáigodagas áigu son čiekŋudit Romssa davviriikkalaš álbmotmusihkkii. Julie áigu geavahit áiggi guldalit boares báddemiid main leat almmái- ja nissončuojaheaddjit, vai gávdná materiála maid sáhttá buktit lávdái ja dánsunláhttái. Son áigu ráhkadit čájálmasa ovttas Dansekompaniet Kartellet:in, man vuođđun lea boares diidaosku ahte biru orui Báhccavuonas Romssa fylkkas.
Emil Nikolavu Ráste Karlsen, Omasvuotna
Musihkka
Emil bargá sámegielat musihkain, sihke árbevirolaš juoigamiin ja ođđaáigásaš popmusihkain. 2019 rájes son lea čállán davvisámegillii ja birgen luođubargin artistan, musihkkárin, musihkkabuvttadeaddjin ja neavttárin. Sus leat leamaš váldorollat Beaivváš
Sámi Našunálateáhteris ja tv-ráiddus «Koka björn» Disney+:s. Lávdedáiddárin son lea doallan konsearttaid earret eará Kanadas, Kalaallit Nunaatas, Itálias ja Norggas. Su musihka dovdomearkan lea báikkálaš historjá, sohkadutkan ja sámi kultuvrra ealáskahttin.
Oktanaga go maŋimuš jagiid lea oahpahallan giela lea sus leamaš vejolašvuohta čiekŋudit iežas sohkahistorjái, báikkálaš historjái, sámi historjái, luohtearkiivvaide ja spesialiserejuvvon árbevirolaš- ja luonddunamahusaide, maid son atná iežas dáiddalašvuođas.
Prošeavttas masa son lea ožžon doarjaga, son áigu čiekŋudit iežas boares, báikkálaš luđiide ja ráhkadit ođđa komposišuvnnaid. Moddi mátkkiin inspirašuvnnain háliida Emil čuovvut iežas máttuid vánddardanjohtolagaid ja oahppat luđiid ja muitalusaid mat leat čadnon dáidda báikkiide. Son áigu galledit arkiivvaid, deaivvadit juigiiguin ja báddet. Mihttun lea ráhkadit oktilis komposišuvnna álbuman, čájálmassan, konseartan dahje fysalaš vánddardeapmin.
Johanna-Adele Jüssi, Rundhaug
Musihkka
Johanna-Adele lea fioliidnačuojaheaddji gii orru Málatvuomis ja čuojaha árbevirolaš Estteeatnama ja Norgga musihka, son čállá ođđaáigásaš davviriikkalaš álbmotmusihka. Oatnelanboddu go musihkka šaddá juoga stuorát go sii geat dan čuojahit - go rájit iešguđet jienaid gaskkas suddet ja egot jávket - lea juoga mii sutnje lea dehálaš.
Johanna-Adeles lea váldomastergráda davviriikkalaš álbmotmusihkas Nordic Master-prográmmas ja son lea eanaš áiggi bargan luođubargin musihkkárin 2011 rájes. Son čuojaha máŋgga sierra konstellašuvnnas, muhto su váibmoprošeakta lea Johanna-Adele Jüssi-trio, mii lea almmuhan máŋga álbuma ja čuojahan sullii 60 konseartta dan rájes go álggahuvvui 2020:s. Son lea maid leamaš mielde riikkaidgaskasaš prošeavttain nugo Village Party ja sus lea 20% virgi oahpaheaddjin kulturskuvllas Málatvuomis.
Stipeandaáigodagas son áigu fokuseret komponeret, arranšeret ja hárjehallat ođđa musihka mii lea inspirerejuvvon fiktiiva báikkis Gaupdalen. Dáiddár háliida suokkardit iežas musihka muitalan- ja filbmakvalitehtaid, čiekŋudit harmoniijaide ja gávdnat teavsttaid mat movttiidahttet ja maidda sáhttá bidjat melodiijaid. Oassi ođđa musihkas galgá leat trio ođđa álbumas, mii báddejuvvo 2025:s, ja son lea maid plánemin niehkoprošeavtta - Orkester fra Gaupdalen, mas lea čuojahanorkester maid.
Marthe Bleu, Suortá
Girjjálašvuohta
Marthes lea bacheloroahppu Dáiddaakademiijas Bergenis ja lea bargan govvemiin gávcci jagi. Sus lea beroštupmi filbmabargui ja gova vejolašvuođain, maiddái lahka girjjálašvuođa. Maŋŋel go čađahii ovtta jagi oahpu Skrivekunstakademiehtas Bergenis, de almmuhii son vuosttaš romána Gyldendal forlag:s 2023:s. Dykkerklokken-romána lea viiddis eanadaga birra Davvi-Norggas ja bearraša gaskavuođa birra govvemii ja muitobargui. Son lea áŋgiris govvideaddji ja oassálastá máŋgga joavkočájáhussii, ja maiddái lágida čájáhusaid earáide. Iežas dáiddalašvuođa lassin áigu son leat mielde váikkuhit vai Suorttás ja Hársttáin lea nana ja eanet aktiivvalaš dáiddárbiras.
Prošeakta mainna son bargá stipeandaáigodagas lea čállit iežas nuppi romána. Inspirašuvdnan leat sus notáhtat ja tevnnegat mat báhce go su lagas ustit jámii vihtta jagi dassái, son áigu guorahallat morraša, áibbašeami ja dáidaga mátkemuitalusaid bokte Davvi-Norggas. Son áigu ovdánahttit romána dramatihkkan, vai lea vejolaš čájehit dan teáhterčájálmassan.
Ingvild Solstad-Nøis, Romsa
Girjjálašvuohta
Ingvild lea čállán njeallje romána, main maŋemus, "Villa Art", ilmmai 2023:s. Son čállá dálááiggi románaid vuosttaš persovnnas, dávjá leat gaskavuođat guovddážis. Olbmo áibbašeapmi gullevašvuhtii ja geahččalus áddet mii eadnevuođa, náittosdili, bearraša ja ustitvuođa oaivil lea, dávjá movttiidahttá su čállimii. Sus lea nana girjjálaš jietna ja bargá bissovaččat ovdánahttit iežas girjjálaš giela. Čállima lassin son bargá festiválajođiheaddjin Ordkalottena riikkaidgaskasaš girjjálašvuođafestiválas.
Ovddas guvlui son galgá bargat románain «Samling», man vuođđun lea su læstadialaš bearašduogáš. Son guorahallá maid garra osku dahká indiviida- ja joavkodásis, vuolggasadjin lea dramáhtalaš dáhpáhus su bearrašis 1930-logus unna gilážis Davvi-Romssas.
Ron Røstad, Romsa
Girjjálašvuohta
Ron lea girječálli geas lea duogáš Girječállioahpus UiT:s ja teakstačállilinjás Westerdalsas. Stabburet Romssa vuođđudeaddjin ja aktiivvalaš oasseváldin lea son lohkamiid ja girjjálašvuođa doaluid bokte leamaš mielde ráhkadeamen ealli girjjálašvuođabirrasa.
Go lea vásihan girjjiid, lávdeteavsttaid ja digitála hámiid, de son lea álo ohcan ođđa gaskkustanvugiid. Maŋimuš jagiid lea su bargu viidánan performatiivvain, earret eará jietnageavaheapmái, lávlagii, dánsumii, neaktimii ja improvisašuvdnii. Lávdebuvttadeamis «The Ron Show» Vårscenefest 2023:s son ovttastahtii iežas teavsttaid scenografiijain, jietnageavahemiin ja dánssain.
Stipeandaáigodagas son áigu ovdánahttit girjjálašvuođa mii ávkkástallá digitála mediaid kreatiiva vejolašvuođaid. Son áigu čállit girjjálašvuođa njuolgga čájálmasa várás, ja guorahallat mo teavstta, ovdanbuktima ja digitála mediaid sáhttá ovttastahttit. Dasa gullá bargu jietnageavahemiin, teknihkalaš jietnabargu ja ráhkadit sierra neahttasiiddu almmuheami várás. Prošeavtta ulbmilin lea ráhkadit algoritmmafriddja molssaeavttu digitála girjjálašvuhtii, ja ovddasta álgoálgosaš barggu mas lea stuorra kreatiiva potensiála.
Jury:
Jury lea deattuhan čuovvuvaš áššiid go juhke dán 30 stipeandda:
- Dáiddálaš dási
- Dáhttu suokkardit iežas práksisa
- Mo stipeanda sáhttá leat ávkin dáiddalaš ovdáneapmái ja buvttadeapmái
- Fáttá ja sisdoalu
Sii leat bearráigeahččan ahte lea máŋggabealatvuohta šáŋŋeriin ja gaskkustanvugiin, ja mo juohkásupmi lea gaskal dáiddáriid geat guhká leat bargan ja áiddo leat álgán ja geografiija.
Jury, gurut bealde: Maria Landmark (koreográfa, pedagoga ja buvttadeaddji, Áltá), Neal Cahoon (kuráhtor luođubargin ja Lappi universitehta poastadoavttir), Kristoffer Nohr Unstad (lávllačálli ja musihkkár/buvttadeaddji Den kulturelle skolesekken Nordland/Nordlándda kultuvrralaš skuvlalávka, Bådåddjo), Brynjar Rasmussen (Scene Nord dáiddalaš jođiheaddji, Čáhcesuolu), juryjođiheaddji Vilde Fjeldheim Wold (Davvi Norgga Seastinbáŋkku Servodatlokten/ Samfunnsløftet SpareBank 1 Nord-Norge). Ovddabealde: Therese Bakkevoll (girječálli, Romsa) ja Eva Ch. Nilsen (rešissevra ja filbmadahkki, Viestterálas).
Govva: Håkon Steinmo / SpareBank 1 Nord-Norge/Davvi Norgga Seastinbáŋku