Servodatlokten dáiddárstipeanda addojuvvo dáiddáriidda geat orrot Davvi-Norggas. Dá leat 2025 vuostáiváldit:
Servodatloktema dáiddárstipeandda vuostáiváldit 2025
Joar Nango, Romsa
Arkitektuvra
Joar lea arkiteakta ja dáiddár gii bargá dakko gokko arkitektuvra, dáidda ja designa deaivvadit. Máŋggaid prošeavttaid bokte lea son guorahallan sámi huksenvieruid, identitehta ja arkitektuvrra rolla koloniála ja politihkalaš proseassain.
Son lea vuolggahan nomádalaš girjeráju Girjegumpi, mii lea šaddan guovddáš lávdin máhttui ja digaštallamii sámi arkitektuvrra birra, ja dat lea čájehuvvon njunuš dáiddaásahusain sihke dáppe sisriikkas ja olgoriikkas.
Dál áigu son ovdánahttit The Gumpi Convention, festivála ja deaivvadanbáikki gumpihuksejeaddjiide mii ávvuda sámi resursaekonomiija ja hutkáivuođa. Dasa gullet ámmátlaš fágalaš ságastallamamat, visuála ovdanbuktimat ja dasto mobiila gumpi huksen mii doaibmá dego logaldallanlávdin ja mini-TV-studio.
Prošeakta geassá ovdan árbevieru mas arkitektuvra lea geahpas, mobiila ja huksejuvvon unnán resurssaiguin- geavadat mii lea hui relevánta otná digaštallamiin ceavzilvuođa ja kulturárbbi birra. The Gumpi Convention bokte háliida Joar ráhkadit arena mii ovttastahttá máhttojuohkima, dáiddalaš guorahallama ja sosiála ovttasdoaibmama, ja cegge ođđa áigeguovdilvuođa nanu davvi huksenárbevieruide.
Thomas Falstad, Sennesvik (Vestvågøy)
Govvadáidda
Thomas lea govvadáiddár Lufuohtás. Su dáidda lea vuođđuduvvon persovnnalaš vásáhusaide ja ovttastahttá eatnangovvideami ja abstrákta ovdanbuktimiid mat ráhkadit govvauniversa melonkolliijain ja assosiatiivafámuin. Barggut guorahallet materiálalašvuođa, komposišuvnna ja ivdnegeavaheami, ja inspirašuvnna viežžá son luonddus, arkitektuvrras, monumeanttain ja vuollekultuvrrain. Son bargá eanas báber-ja lerretliidne oljomálagovaiguin.
Su barggut leat čájehuvvon guovddáš ásahusain nugo Davvinorgga dáiddamuseas, Kjøpmannsgata Ung Kunst, Vigeland Museas ja Kristiansand Dáiddahállas, ja su bargguid leat olu njunuš aktevrra oastán.
Stipeanddain háliida son ovdánahttit iežas ráiddu Ceromancy, mas leat dáiddalaš barggut ráhkaduvvon voksas ja oljjus báhpirii. Prošeakta guorahallá gaskavuođaid gaskal siskkáldas ja olgguldas eanadagaid ja fáttáid mat gusket nohkavašvuhtii, huksemii ja billisteapmái.
Magnus Skei Holmen, Romsa
Govvadáidda
Magnus bargá filmma, kuráhtorbarggu ja ieš-organiserejuvvon doaimmaid guovdu, ja fokusere dáidagii mii lea sihke áddehahtti ovdanbuktin ja sosiála sadji. Iežas barggu bokte lea son leamaš mielde ásaheame filbmakollektiivva HÆRK ja jođiha dál Kurant Visningsrom Romssas, mii lea dego laboratoria eksperimentála ja fágaidrasttideaddji ovdanbuktimiidda.
Su individuála bargu lea dál fokuserejuvvon analoga filmmaide ja eksperimentála govvaproseassaide, gos materiálalašvuohta, ritma ja áigi leat guovddážis. Su barggut leat čájehuvvon earret eará Lufuohtá riikkaidgaskasaš dáiddafestiválas, Dáiddáriid Viesus ja Davvinorgga Dáiddamuseas. Su filmmat leat čájehuvvon festiválain Norggas ja olgoriikkas.
Stipeanddain háliida son čiekŋudit iežas prošektii Seeing in our Blindness. Dat leat videobarggut mat guorahallet oktavuođa gaskal teknologiija, luonddu ja olbmo áiccuid. Prošeavtta vuolggasadji leat teknologiijat mat geahččalit ipmirdit dahje stivret luonddu – nugo karbonačatnan ja guovssahasdutkan - ja mo dát lea mielde rievdadeame mot mii oaidnit ja dovdat máilmmi.
Vibeke Steinholm, Vega
Govvadáidda
Vibeke lea dáiddár geas lea tekstiilaváldofága Bergena dáiddaallaskuvllas, ja son bargá Vegas. Son bargá dáidaga, luonddu ja kulturárbbi guovdu, ja su prošeavttat bohtet dávjá das go son lea hávdagoziheaddji. Báikevuđot, materiálavuđot ja arkiivavuđot prošeavttaid bokte geahččala son nannet olbmo oktavuođa lundui ja nu vel čalmmustahttit guoddevaš árbevieruid.
Son lea ovdal čájehan bargguid Čáhcesullo Dáiddasearvvis, Galleri Lille Kabelvågas ja Bergenis, ja son lea ovdánahttán prošeavttaid nugo Før alt forsvinner, Folk og Fugla ja podcast-ráiddu Flovær Radio. Steinholm ovttastahttá dáiddalaš ovdanbuktima giehtadujiin ja luondduávdnasiiguin, ja lea dál mielde prošeavttas Av Havet, mii guorahallá tekstiilateknihkaid ulluin ja uvjjain.
Stipeandda bokte háliida son čiekŋudit iežas The Break of DOWN-prošektii. Dat lea installašuvdna ja performance mii váldá ovdan hávdauvjja materiálan ja symbolan. Prošeakta loahpahuvvo Uvjagierddus – rituála ja poehtalaš bargu mas geahččit besset vásihit ja dovdat uvjjaid kvalitehtaid ja reflekteret mot galgat atnit fuola luonddus.
Lars Laumann, Brønnøysund
Govvadáidda
Lars Laumann bargá Brønnøysunddas ja lea dovddus videobargguid ovddas mat guorahallet persovnnalaš ja politihkalaš muitalusaid. Su doaibma lea huksejuvvon luohttámuššii ja ovttasbargui olbmuiguin geaid govvida, ja su prošeavttat ovdánit dávjá máŋggaid jagiid mielde. Moaddelot jagi lea vánddardan riikkaidgaskasaš dáiddabirrasiin Brusselis, Berlinas ja New Yorkas, searvan biennálaide ja čájáhusaide njunuš ásahusain, ja seammás áŋgiruššan searvat iešheanalaš čájáhusbáikkiide ja kollektiivvalaš vuolggahemiide.
Maŋimuš jagiid lea Lars huksen kreatiiva fierpmádaga Helgelánddas, ja kurateren čájáhusaid mat leat čohkken báikkálaš ja riikkaidgaskasaš dáiddáriid. Geasset 2025 čájehii son vuosttaš geardde iežas dáidagiid Brønnøysunddas.
Stipeanddain dáhttu Laumann ovdánahttit prošeavtta Fravær av stein, dokumentáralaš videobihttá mii guorahallá muittuid, vajálduhttima ja eanadagaid Brønnøysundas. Prošeakta ovttastahttá ođđa materiála arkiivagovaiguin ja vuolggasadjin lea mo muitalusat leat čadnojuvvon lundui ja kulturhistorjái.
Kåre Grundvåg, Romsa
Govvadáidda
Kåre lea govvadáiddár gii orru Romssas, ja sus lea oahppu Dáiddaakademiijas doppe. Son bargá dáidaga, ekologiija ja teknologiija guovdu, ja lea maŋimuš jagiid ovdánahttán prošeavttaid mat ovttastahttet duoji, biomimetihka ja digitála metodaid. Su barggut leat dávjá skulptuvrraid ja installašuvnnaid hámis mat loktejit ekologalaš proseassaid oidnosii. Su bargguid leat čájehan earret eará Bergen Dáiddahállas, Kunsthalle Wienas ja Davvinorgga dáiddamuseas.
Stipeanddain háliida Grundvåg čiekŋudit iežas kodemii ja mot digitála simulašuvdnavugiid sáhttá ávkkástallat dáiddalaš reaidun. Vuolggasadjin lea prošeakta Unconventional Embodiments (2024), mas E. coli-bakteriijaid genehtalaš iešvuođat jorgaluvvojedje visuála ja gielalaš ortnegii algoritmmaid ja matrihkkačálliid bokte. Dál son háliida ovdánahttit ođđa buolvva prográmmas, mas koda lea lagabuidda čadnon biologalaš dieđuide ja birasvariábeliidda.
Bargu lea plánejuvvon dego individuála čiekŋudanprošeaktan, muhto mas lea fágalaš gulahallan UiT mikrobiologiija ja medisiinna dutkiiguin. Mihttomearrin lea ovddidit kodagiela mii rahpá ođđa dáiddalaš perspektiivvaid eallimii, subjektivitehtii ja systemaide gaskal dáidaga ja biologiija.
Tale Næss, Romsa
Dramatihkka
Tale lea girječálli ja dramatihkkár Romssas, ja sus lea dáiddalaš doavttirgráda lávdečállimis Oslo Dáiddaallaskuvllas. Son lea čállán dramatihka, librettoid, gulddalmasaid ja čáppagirjjálašvuođagirjjiid, ja su teavsttat leat čájehuvvon sihke Norggas ja riikkaidgaskasaččat. Næss jođiha buvttadanfitnodaga NOOR produksjoner ovttas neavttáriin Trond P. S. Munchain ja lea máŋga jagi bargan ovttasčállimiin ja kollektiivvalaš proseassaiguin teáhteris.
Son bidjá fuomášumi dasa go persovnnalaš ja politihkalaš bealit deaivvadit, ja su dramatihkka eallá dávjá girjjálašvuođa ja teáhterlaš rádjeguovllus.
Stipeandda vehkiin háliida Næss čállit ođđa čájálmasa mas lea bargonamma Kokken og Presidenten, Koahkka ja presideanta. Čájálmasa inspirašuvdna lea Vladimir Putina ja Jevgeny Prigozhina gaskavuohta, ja guorahallá ustitvuođa, beahttima ja fámu gaskal stáhta ja persovnnalaš autoritehta. Mihttun lea ráhkadit teavstta mii boktá reflekšuvnnaid fámu, morála ja olmmošlaš gaskavuođaid birra dálá áiggis.
Guro Uribe, Báhcavuotna
Filbma
Guro lea dokumentárafilbmadahkki Deanus, ja lea válljen orrut ja bargat Finnmárkkus olles bargoeallima. Son lea dovddus ráhkadit filmmaid mat addet duohta geahčastaga davviservodagaide, muitaluvvon siskkáldasat, ja lea gieskat gárvvistan dokumentára In Cod We Trust – Báhcavuona gilážasymfoniija mii lea ožžon riikkaidgaskasaš fuomášumi ja lea vuvdon riikii.
Son gohčoda iežas dáiddaaktivistan ja bargá erenoamáš muitalanvuogi mielde mii spiehkasta árbevirolaš jearahallanvugiin. Son ráhkada deaivvademiid olbmuid gaskkas mat rahpet vuorddekeahtes muitalusaid, ja su visuála ovdanbuktin lea buohtastahttojuvvon filbmadahkkiiguin nugo Kaurismäki ja Roy Andersson.
Stipeanddain háliida Guro ovdánahttit prošeavtta Ballad of the North, mii lea dokumentárafilbma mas čuovvut guokte suopmelaš dáiddára mátkkis Davvikalohtas. Filbma guorahallá álbmoga sielu go deaivva dáidagiin, ja govvida eallima ja muitalusaid Norggas, Suomas, Ruoŧas ja Ruoššas.
Trude Ottersen, Romsa
Filbma
Trude lea dokumentárafilbmadahkki Romssas, gii ovdal lea bagadallan bálkkašumivuoiti dokumentárafilmmaid nugo Ishavblod ja Brødrene Johansen. Sus lea viiddis duogáš mánusčállin, rešissevran ja filbmagovvejeaddjin, ja son lea beaivválaš jođiheaddji buvttadanfitnodagas Koko Film.
Stipeandaáigodagas áigu Trude viidásit ovdánahttit iežas goalmmát filbmaprošeavtta, Krigerne på Svanen. Filmma vuolggasadji leat borjjasteamit čađahuvvon Norgga soahteveteránain geain lea PTSD , ja guorahallá fáttáid nugo soahti, ráfi ja olmmošlaš hearkivuohta.
Stipeanda dahká vejolažžan bidjat áiggi gieđahallat materiála man lea čohkken golmma jagis, čállit giehtačállosa ja ovdánahttit ođđa visuála ja dramaturgalaš konseaptta.
Prošeakta fátmmasta ovttasbarggu Ruoŧa buvttadanfitnodagain Vildabomben, bagadalliin Carl Javér, ja maiddái komponisttain Marius Christiansen. Krigerne på Svanen - filmmain háliida son ráhkadit filmma mas lea riikkaidgaskasaš potentiála – rehálaš ja visuálalaš muitalusat mat guoskkahit ja hástalit sihke filbmagiela ja servodaga ságastallamiid soađi birra.
Marja Bål Nango, Ivgobahta
Filbma
Marja lea sámi rešissevra ja mánusčálli geas lea duogáš sámi boazodoallobirrasis, ja dat váikkuha su geahčastagaide ja dáiddalaš ovdanbuktimii. Su filmmat guorahallet kompleaksa fáttáid nugo identitehta, fámu ja hearkkes dili. Son lea ovdal olahan riikkaidgaskasaš mearkkašumi oanehisfilmmain Tongues (Njuokčamat), mii vuittii bálkkašumiid máŋga Oscar-kvalifiserejeaddji festiválain.
Stipeanddain áigu son čiekŋudit iežas dáiddalaččat ja persovnnalaččat Sameflaggets mor-filmma vuđđui. Filbma lea hybridafilbma mii ovttastahttá dokumentára ja fikšuvnna.
Filmma vuolggasadji lea sámi leavgga historjá ja dáiddára historjá gii hábmii leavgga. Son lea Astrid Båhl, Nango eadni.
Prošeakta galgá guorahallat mo muittuid, dáiddalaš proseassa ja historjjálaš dokumentašuvnna sáhttá goarrut oktii filbman mii lea sihke persovnnalaš ja kollektiiva. Prošeavtta mihttomearri lea hábmet poehtalaččat ja visuálalaččat fámolaš barggu mii hástala rájáid gaskal duohtavuođa ja dahkaluddama– ja mii addá ođđa perspektiivva symbolii mas lea stuorra politihkalaš ja kultuvrralaš mearkkašupmi.
Andrea White Hveding, Romsa
Govven
Andrea lea máŋggabealat dáiddár gii ássá Romssas ja lea bajásšaddan Viestterállasis. Son bargá vuosttažettiin digitála govvemiin ja filmmain, dávjá ovttas installašuvdnaobjeavttaiguin ja tekstiilaelemeanttaiguin.
Su bargu suokkarda eahpedábálaš ovdanbuktinvugiid linsadáidaga bokte, ja sus lea duogáš Filbmadáiddaskuvllas Gávvalvágis. Sus leat vásáhusat filbmagovvejeaddjin sihke smávva ja stuorát buvttademiin, ja sus lea leamaš sierračájáhus Gerdas Husas.
Stipeanddain áigu son čiekŋudit iežas «Hide Inside Me»-prošektii mii lea govvenprošeakta gos grashalla bearašhistorjjá, jápmimiid ja muittuid dávviriid bokte mat leat ádjá viesus Karmøyas
Viessu lea huksejuvvon 1965:s. Doppe leat dávvirat mat leat 1920-logus ja mat muitalit soga eallima ja historjjá birra. Prošeavtta boađusin galgá leat govvagirji ja čájáhusat, ja jurdda lea ovttastahttit govaid ja tekstiilarámmaid mat leat inspirerejuvvon 60-logu hámiin ja materiálain dán viesus.
Jens K. Styve, Romsa
Illustrašuvdna
Styve lea girječálli ja govvasárgu geas lea duogáš sihke čáppagirjjálašvuođas ja govvaráidduin. Son lea almmuhan románaid Eg, Ove Kvamme ja Friedland, ja lea ráhkadan aviisagovvaráiddu Dunce. Dat lea beaivválaččat oidnon Norgga aviissain logenar jagi ja lea maiddái almmuhuvvon guđa girječoakkáldagas. Ráidu lea jorgaluvvon máŋgga gillii. Maŋimuš jagi lea Styve bargagoahtán eanet mánáidgirjesárgumiiguin- ja girječálliprošeavttaiguin.
Stipeanddain háliida son čiekŋudit iežas Amundsena ovdáneapmái, mii lea viiddis biográfalaš govvagirjeprošeakta poláradutki Roald Amundsena birra. Prošeakta ii šatta árbevirolaš sáŋgármuitalus, muhto dáiddalaš guorahallan olbmo ambišuvnnain, isolašuvnnas ja luonddu fámuin. Styve háliida Amundsena bokte suokkardit ravdameriid olmmošlaš vásáhusain ja davviriikkalaš identitehta mii báidná sihke eanadaga ja temperameantta.
Ida Karoline Nordgård, Romsa
Komposišuvdna
Ida Karoline lea musihkkár geas lea mastergráda musihkkadoaimmaheamis, ja lea leamaš aktiivvalaš čuojaheaddjin 2011 rájes. Sus lea viiddis duogáš bassistan, vokalistan ja gitáračuojaheaddjin, ja lea ovttasbargan olu beakkán artisttaiguin ja joavkkuiguin, ja maiddái doaibman teáhtermusihkkárin Hålogaland teáhteris. Maŋimuš jagiid son lea ovdánahttán iežas hutkás beliid Hollow Hearts joavkku bokte, son lea čohkken solomateriála ja leamaš mielde fágaidrasttideaddji prošeavttain nugo čájálmas "Vi skal ikke falle", man Rimfrost Produksjoner lea ceggen.
Stipeandda bokte háliida Ida guorahallat musihka ja luonddu ovttasdoaibmama. Prošeavttain suokkarda mo luondu sáhttá doaibmat ođđa musihka inspirašuvdnan ja fáddárámman.
Mihttomearrin lea ráhkadit musihka mii gaskkusta luonddu mearkkašumi ja hástalusaid poehtalaš ja geasuheaddji vugiin – balddihahtti govaid haga, muhto mas lea fokus gullevašvuhtii ja sáhkkiivuhtii. Stipeandda bokte háliida Nordgård nannet iežas dáiddalaš giela ja ovdánit gaskkusteaddjin dáidaga ja luonddu deaivvadeamis.
Johan Sara jr., Máze
Komposišuvdna
Johan lea šuokŋadahkki, musihkkár, juoigi ja govvadáiddár, ja sus leat ruohttasat sámi boazodoallokultuvrras. Son lea almmuhan 20 skearru ja ráhkadan musihka teáhterii, filbmii, čuojahanjovkui ja korrii, ja álo lea das čielga sámi nuohttagiella ovttastuvvon modernisttalaš ovdanbuktimiin. Su dáiddalaš bargu ovttastahttá árbevieru ja ođđahutkama, ja lea dahkan su guovddáš olmmožin sámi dáidda- ja musihkkaeallimis.
Stipeanddain áigu Sara komponeret stuorát bihtá luođi ja koara várás. Inspirašuvdnan lea sámi árbevierru gos almmi násttit govviduvvojit dego kosmalaš bivdofearánin. Bargu sisttisdoallá guhtta oasi ja čohkkejuvvo dramaturgalaččat ollislaš skearrun mii lea sullii 60 minuhta.
Gávdnandihte musihkkáriid ja koaraid bargui, de sus lea lagas ovttasbargu Reso Kiknadzein Iliauni Music Centreis Georgias. Prošeavtta bokte háliida Johan hábmet erenoamáš musihkalaš gulahallama guovtti dološ árbevieru gaskka seammás go geassá ovdan sámi kosmologiija ja kulturárbbi ođđaáigásaš dáiddalaš hámis.
Gøril Nilsen, Bådåddjo
Komposišuvdna
Gøril lea sámi-norgalaš šuokŋadahkki ja musihkkár Hámmerfeasttas eret, muhto orru Bådådjos. Sus lea leamaš riikkaidgaskasaš doaibma I SEE RIVERS joavkku bokte, mas lea viiddis riikkaidgaskasaš beaggin. Maŋŋel go logi jagi lei leamaš Stuorra-Británnias, de lea son dál doaibmagoahtán komponistan Davvi-Norggas, stuorra buvttademiiguin dánsumii, teáhterii ja installašuvnnaide. Son bargá árbevieru ja dálááigge deaivvademiin, ja háliida čalmmustahttit sámi kultuvrra lávdedáiddasuorggis.
Gøril lei earret eará Midsummer Mystery musihkalaš jođiheaddji Bodø2024-oktavuođas ja komponista Mii Leat Mii Gávdnot -installašuvdnii.
Stipeanddain áigu son čiekŋudit iežas luođi struktuvrraide, rytmihkkii ja vuoiŋŋalaš dimenšuvnnaide vuolggasadjin ođđa komposišuvnnaide. Bargu galgá šaddat vuođđun boahttevaš buvttademiide, earret eará dánsunčájáhussii Čuovgamáinnas (vuosttaščájáhus Nordlysfestiválas), teáhterprošektii Bleikvasslia ja dáiddarasttideaddji čájálmassii Recollections of Coastal Rarities.
Mihttomearrin lea ovdánahttit musihkalaš giela mii integrere luođi iešvuođaid ođđaáigásaš komposišuvnnaide ja láhčá dorvvolaš saji sámi ovdanbuktimii lávdedáiddasuorggis.
Benjamin Slotterøy, Sleneset (Lurøy)
Giehtadáidda
Benjamin lea dáiddár geas lea duogáš glássadáidagis ja kuráhtorbarggus, sus lea oahppu Glasskolanis Kostas, Edinburgh College of Art ja Konstfackas Stockholmmas. Su dáidda guorahallá identitehta, duodjeárbevieruid ja servodatrievdamiid, dávjá vuođđuduvvon mearrakultuvrra historjái ja hástalusaide.
Maŋimuš jagiid son lea bargan FANGST-prošeavttain, mas leat fáddán árbevieru ja modernitehta gaskavuohta, maskuliinna ideálat ja luonddu hearkkesvuođa. Benjaminas leat leamaš čájáhusat earret eará Kunstneforbundas, Deichmanas Bjørvikas, ja lea oassálastán čoakkáldagain Stockholmma Nationalmuseas, KODE:s ja Röhsska museas.
Stipeanddain áigu son viidáset ovdánahttit prošeavtta Opprørt hav, glássabargguid ráidu mii govvida mearrakultuvrra giehtaduodjeárbevieruid ja olbmo ambivaleanta gaskavuođa lundui. Prošeavtta bokte geahččala son hábmet dáidaga mii sihke seailluha ja hástala mearrakultuvrra árbbi, ja mii bovde smiehttat ovttasdoaibmama birra gaskal olbmo ja luonddu boahtteáiggis.
Elisabeth Thorsen, Várggát
Giehtadáidda
Thorsen lea giehtadáiddár geas lea duogáš skuovvadivodeaddjin, ja son lea ovdánahttán dáiddalaš práksisa mii guorahallá rájáid gaskal funkšuvnna ja dáidaga. Son ovttastahttá árbevirolaš giehtadáidaga eksperimentála ávdnasiiguin ja viežžá inspirašuvnna sámi kultuvrras ja luonddus.
Su barggut leat čájehuvvon riikkaidgaskasaččat, earret eará Grand Palais Pariissas ja Museum Angewandte Kunst Frankfurtas, ja son lea namuhuvvon Homo Faber- bajilgovas Eurohpá giehtadáiddáriid birra.
Prošeaktaáigodagas áigu son čiekŋudit iežas dáiddalaš dutkanprošektii mii lea vuođđuduvvon sámi máidnasiidda ja njálmmálaš árbevieruide. Prošeakta galgá suokkardit mo muitalusaid sáhttá jorgalit dáiddalaš ovdanbuktimii jiena, lihkadeami ja materiálalašvuođa bokte. Prošeakta ovttastahttá jietnadáidaga, duoji ja kulturárbbi, ja geahččala áigeguovdilastit njálmmálaš árbevieruid dálááiggi dáiddalaš konteavsttas. Mihttomearrin lea ráhkadit dovddavásiheaddji installašuvnnaid mat addet gehččiide fysalaš ja auditiiva vásáhusa muitalusain.
Åsne Kummeneje Mellem, Romsa
Giehtadáidda
Åsne lea kveana dáiddár gii ássá Davvi-Norggas ja bargá materiálavuđot dáidagiin mii guorahallá identitehta, gullevašvuođa ja kveana kultuvrra. Maŋimuš jagiid lea son guorahallan mo kvena duoji sáhttá ealáskahttit ja gaskkustit dálááiggi dáidaga bokte.Stipeanddain áigu son čiekŋudit iežas prošektii Oppiit/Omateko, man vuolggasadji lea ávnnaslaš ja eahpeávnnaslaš kulturárbi kveana guovlluin. Prošeavtta boađusin šaddá govvavuorká ja dasto ođđa dáiddalaš barggut mat leat vuođđuduvvon duodjeovdanbuktimiid, materiálaid ja teknihkaid duođaštusaide.
Doaivva lea prošeavtta bokte leat mielde ealáskahttimin kveana kultuvrra ja addit viidát ipmárdusa Norgga máŋggabealatvuođas, nugo Duohtavuođa- ja seanadankommišuvdna rávve. Barggu bokte háliida Åsne hábmet dáidaga mii sihke seailluha ja ovdánahttá kveana ovdanbuktimiid boahtteáigái.
Jenny Marie Sabel, Čávkkus
Musihkka
Jenny lea musihkkár, šuokŋadahkki ja buvttadeaddji Omasvuomas, dovddus vokalistan ja lávllačállin Konradsen-prošeavttas. Son lea almmuhan guokte skearru ja guokte EP-skearru, ja njukčamánus 2026 almmuhuvvo su goalmmát skearru Hunt, Gather, mii lea čállojuvvon filbmamusihkkan Storfjord 1.829 dokumentárai. Turnemátkkiid bokte Norggas ja riikkaidgaskasaččat lea son ásahan ovttasbarggu dovddus artisttaiguin nugo Bruce Hornsby ja Gia Margaret, ja su musihkka lea geavahuvvon NRK ja Netflix buvttademiin.
Prošeaktaáigodagas áigu Jenny čiekŋudit iežas sierra soloprošektii mii guorahallá su áhku ja eatni musihkalaš árbbi, goappašagat miššonearat ja lávllačállit. Prošeavtta vuolggasadjin leat dološ šuoŋat, teavsttat ja báddemat, ja guorahallá mo dán árbbi sáhttá fievrridit viidáset ođđa musihkalaš ovdanbuktimis. Dán barggu bokte háliida son ovdánahttit nana soloovdanbuktima mii hukse šaldi gaskal ovdalaš-ja dálá áiggi, ja mii addá gehččiide erenoamáš musihkalaš muitalusa gullevašvuođa ja árbbi birra.
Tore Bruvoll, Romsa
Musihkka
Tore lea gitáračuojaheaddji, šuokŋadahkki ja arrangerejeaddji geas leat čiekŋalis ruohttasat Davvi-Norgga álbmotmusihkas, ja gii hukse šaldi gaskal árbevieru ja dálááiggi. Son bargá dihtomielalaččat šuokŋaskájain gitaristan, ja nagoda ráhkadit musihkalaš ovdanbuktimiid main vuohkkasit heiveha álbmotšuoŋaid ođđaáigásaš hámiide.
Olles karrieara lea son leamaš guovddážis Norgga álbmotmusihkas, earret eará Hekla Stålstrenga vuođđudeaddjin ja oassin Bruvoll/Halvorsen-duos. Son lea ráhkadan musihka teáhterii ja lávdedáidagii, ja ožžon «Jagi álbmotmusihkkár»-bálkkašumi Folkelarmas.
Stipeandaáigodagas áigu Tore čiekŋudit iežas Landline-prošektii, dáiddalaš ovdánahttinprošeakta mii guorahallá mo davvinorgga álbmotmusihkkaárbbi sáhttá ealáskahttit ođđa šuokŋadahkama bokte. Prošeakta galgá seailluhit báikkálaš šuoŋaid ja ovdanbuktimiid mat leat jávkame, seammás go ráhkada ođđa musihka mii hukse šalddiid gaskal buolvvaid.
Rakel Nystabakk, Engan (Sørfold)
Musihkka
Rakel lea šuokŋadahkki ja musihkkár geas lea duogáš Romssa Musihkkakonservatoriijas, ja sus lea bacheloroahppu lávdedáiddafágas Agdera universitehtas. Sus lea máŋggabealat dáiddalaš duogáš dálááiggemusihkas ja elektrovnnalaš komposišuvnnas gitta lávdedáidagii, teáhterii ja dánsumii.
Son lea vuoitán komposišuvdnagilvvuid Arktisk Sinfonietta ja Vokal Nord ovddas, ja lea ráhkadan musihka olu čájálmasaide ja installašuvnnaide, earret eará Bodø2024-áigge.
Prošeaktaáigodagas áigu ovdánahttit iežas ovdanbuktima solomusihkkárin. Prošeavttas áigu ovdánahttit ođđa sisdoalu njuolga-čájálmassii. Vuolggasadjin dasa leat elektrovnnalaš reaiddut ovttastuvvon akustihkalaš instrumeanttaiguin, jienain, oasážiiguin ja gieddebáddemiiguin. Dán barggu bokte dáhttu son nannet iežas dáiddalaš identitehta ja šaddat soločuojaheaddjin geas lea čielga ja innovatiiva ovdanbuktin.
Kristina Junttila Valkoinen, Romsa
Lávdedáidda
Kristina lea performancedáiddár ja bagadalli, geas lea Helssega teáhterallaskuvllas masteroahppu performancedáidagis, ja sus lea vel doavttirgráda dáiddalaš dutkamis Romssa dáiddaakademiijas. Measta 20 jagi lea son bargan friddja dáiddasuorggis Norggas ja Suomas, ja lea dál mielde Ferske Scener- dáiddalaš jođiheamis Romssas.
Su čájálmasat lea čájehuvvon earret eará Davvi-Norgga festspillain, Hålogalándda teáhteris, Nordnorsk Kunstnersenteris ja Black Box teáhteris, ja son lea ovttasbargan aktevrraiguin dánsumis, visuála dáidagis ja lávdedáiddapedagogihkas. Dáidagis son guorahallá gehččiid oassálastima, proseassaid mat leat čadnon báikkiide ja konteakstavuođđuduvvon formáhtaid.
Stipeandaáigodagas áigu son bargat prošeavttain mii lea vuođđuduvvon ovttasbargui fuolahusinstitušuvnnain ja fáttát leat ruoktu, ovddasmoraš ja demokratiija. Ulbmilin lea ráhkadit čájálmasa mii guorahallá dáidaga, fuolahusa ja servodaga gaskavuođa, ja mii addá gehččiide friddjavuođavásáhusa ja máŋggabealatvuođadovddu lávdedáidaga deaivvadeamis.
Silje Solheim Johnsen, Romsa
Lávdedáidda
Kristina lea performancedáiddár ja bagadalli, geas lea Helssega teáhterallaskuvllas masteroahppu performancedáidagis, ja sus lea vel doavttirgráda dáiddalaš dutkamis Romssa dáiddaakademiijas. Measta 20 jagi lea son bargan friddja dáiddasuorggis Norggas ja Suomas, ja lea dál mielde Ferske Scener- dáiddalaš jođiheamis Romssas.
Su čájálmasat lea čájehuvvon earret eará Davvi-Norgga festspillain, Hålogalándda teáhteris, Nordnorsk Kunstnersenteris ja Black Box teáhteris, ja son lea ovttasbargan aktevrraiguin dánsumis, visuála dáidagis ja lávdedáiddapedagogihkas. Dáidagis son guorahallá gehččiid oassálastima, proseassaid mat leat čadnon báikkiide ja konteakstavuođđuduvvon formáhtaid.
Stipeandaáigodagas áigu son bargat prošeavttain mii lea vuođđuduvvon ovttasbargui fuolahusinstitušuvnnain ja fáttát leat ruoktu, ovddasmoraš ja demokratiija. Ulbmilin lea ráhkadit čájálmasa mii guorahallá dáidaga, fuolahusa ja servodaga gaskavuođa, ja mii addá gehččiide friddjavuođavásáhusa ja máŋggabealatvuođadovddu lávdedáidaga deaivvadeamis.
Maiken Fredrikke Vembre, Bådåddjo
Lávdedáidda
Maiken lea neavttár, lávlu ja teakstačálli Bådåddjos eret, ja sus lea viiddis duogáš ja hárjáneapmi lávdedáiddasuorggis. Son lei mielde ásaheame Salten Friteater ja Sølepytten Teater, ja lea oassálastán buvttademiin nugo Ujul (Nordland Teater), Midsummer Mystery (Bodø2024) ja čájálmasain Karpedammen Scenes ja Oslo Fringes.
Stipeanddain áigu son viidáseappot ovdánahttit Åndedrag-čájálmasa mii guorahallá báhtareami, balu ja fámu. Prošeavtta vuolggasadjin leat persovnnalaš vásáhusat, dorvoohcciid jearahallamat ja muitalusat nuppi máilmmisoađis Davvi-Norggas. Dáid son čatná oktii ollislaš lávdeteakstan.
Čájálmas ovttastahttá iešguđet fágasurggiid ja hástala árbevirolaš teáhterhámiid monologa, dialoga, musihka, videoprojekšuvnnaid ja fysalaš guorahallama bokte. Mihttomearrin lea ráhkadit čájálmasa mii boktá smiehttama olmmošlaš árvvuid, ovddasvástádusa ja searvevuođa birra, ja mii áigeguovdilastá dáid fáttáid nuoraide.
Gerd Kaisa Vorren, Romsa
Lávdedáidda
Gerd Kaisa lea dánsundáiddár Romssas. Son bargá dálááiggedánsuma, parkour ja alternatiiva lávdelanjaid gaskkas. Son lea ovdánahttán fámolaš ja akrobahtalaš lihkadangiela mii lea dego dovdomearkan čájálmasaide mánáide ja nuoraide. Son lea bargan earret eará Katma ja Panta Rei /Unge Viken fitnodagain, ja lea johtán Kultuvrralaš skuvlalávkkain máŋga jagi.
Dán prošeavtta bokte áigu son guorahallat mot nuppástuvvá neavttáris/dánsejeaddjis koreográfan ja dan dahká Opp/Ned prošeavtta-ovdánahttima bokte. Son áigu viidáseappot ovdánahttit lihkadanovdanbuktima mainna son lea juo bargan máŋga jagi ja mii lea dego seaguhus, hybrida, gaskal dánsuma ja parkour. Son náitá dán lihkadanovdanbuktima ođđa-sirkus málliin.
Čájálmas lea jurddašuvvon mánáidskuvlaohppiide ja deattuha mot oainnut rivdet - oaidnit máilmmi nuppi olbmo čalmmiiguin ja hástalit fásta norpmaid. Prošeavtta bokte háliida son ráhkadit dynámalaš ja geasuheaddji čájálmasa mii addá mánáide vásáhusa dánsuma fámus ja máŋggabealatvuođas.
Sigurd Johan Heide, Romsa
Lávdedáidda
Heide lea dánsejeaddji ja koreográfa mas lea mastergráda koreografiijas Oslos, ja sus lea guhkes karrieara lávdedáiddárin ja oahpaheaddjin álbmotdánsumis ja lávdedáiddasuorggis. Son lea dovddus iežas hutkás barggu ovddas mas geavaha álbmotdánsuma, valáštallanstoahkama ja álbmotmusihka lávdegiella. Son lea Kartellet-dánsunjoavkku bokte váikkuhan ođasmahttimii ja viiddidan máŋggabealatvuođa Norgga dánsundáidagis.
Su dáidda lea vuođđuduvvon árbevieruide mat bohtet Romssas ja Davvikalohtas, ja ovttastahttá historjjálaš lihkadanvugiid ja ođđaáigásaš ovdanbuktimiid lávddis.
Stipeanddain áigu son guorahallat ovdalaš áiggiid lihkadanmateriála davviguovlluin – valáštallanstoahkama ja dánssaid nugo kurkinga, guovžadánssa ja hellenjuikuma– ja dasto guorahallat mo dáid sáhttá geavahit sihke pedagogalaččat ja dáiddalaččat. Ulbmilin lea fas ealáskahttit fysalaš kulturárbbi mii lea leamaš unnán oidnosis ođđaáigásaš lávdedáidagis, ja addit dasa erenoamáš, čielga davviriikkalaš jiena otná dánsunsuorggis.
Stian Danielsen, Bådåddjo
Lávdedáidda
Stian lea koreográfa ja dánsejeaddji geas lea bacheloroahppu ođđamállet/dálááiggi dánsumis Oslo Dáiddaallaskuvllas, ja sus lea viiddis karrieara dálááiggedánssas, teáhteris ja operas. Son lea koreograferen earret eará Norgga Opera, Den Nasjonale Scene ja Dansens Hus ovddas. Son lea čájehan bargguid riikkaidgaskasaččat, earret eará La Biennale Venezias. Su bargu ovttastahttá dárkilis dáiddalaš barggu leaikkain, originalitehtain ja nanu gorutlaš lahkonemiin koreografiijai.
Prošeaktaáigodagas áigu son viidáseappot ovdánahttit Ebb and Flow, mii lea lávdebargu mas Arktisk Filharmoni čuojaha Vivaldi «De fire årstidene» man Max Richters lea ođđasit komponeren. Prošeakta guorahallá eallima birrajođu – giđa ođastusa, geasi fámu, čavčča smiehttama ja dálvvi jaskatvuođa. Dát leat dego metaforan olmmošlaš vásáhusaide. Ulbmilin lea bovdet gehččiid smiehttat min birgejumi birra ja fas ealáskahttit oktavuođa iežamet fysalaš iešvuođain.
Therese Bakkevoll, Romsa
Teaksta
Therese lea girječálli ja dramatihkkár geas lea Girječállioahppu Romssas ja mastergráda Göteborgga universitehta girjjálašvuođahábmemis. Son lea leamaš guovddáš aktevra Davvi-Norgga girjjálašvuođabirrasiin Stabburet-čállinkollektiiva ja Ordkalotten bokte. Son lea maiddái leamaš bagadallin čállinoahpahusas UiT:s. Son lea čállán mánusiid ja neaktán monologas "Ringside", sus leat noveallat almmuhuvvon antologiijain ja almmuhii Tallboy-romána jagis 2023.
Prošeaktaáigodagas áigu Therese čiekŋudit iežas Arkeologi (bargonamma) -noveallačoakkáldaga bargui. Čoakkáldat guorahallá olmmošlaš gaskavuođaid ja birgeneavttuid eahpediehttevašvuođas ja moivvas diliin. Noveallat dolvot lohkki báikkiide nugo heaittihuvvon gomuvuođastašuvdnii, giddejuvvon elliidgárdái ja evakuerejuvvon psykiatriijabuohccevissui. Fáttát leat oktonasvuohta, áibbašeapmi ja bieđganan servodat. Prošeakta lea vuođđuduvvon su vásáhusaide heahtepsykiatriijas ja muđui deaivvademiide olbmuiguin geat leat heahtedilis. Prošeakta guorahallá mot bággen, veahkaválddálašvuohta ja definerenfápmu váikkuhit ovttaskas olbmui.
Ebba Eiring, Bådåddjo
Teaksta
Ebba lea girječálli geas lea oahppu Kristiania allaskuvllas ja su álgoromána lei Alt er OK - nuoraidgirji man Flamme girjelágádus almmuhii 2021:s. Dan rájes lea son almmuhan noveallačoakkáldaga Ego (2022) ja romána Hjelpeløst nordaførr (2025) Cappelen Damm lágádusas.
Čállosiin son guorahallá olbmuidgaskasaš oktavuođaid ja son dássádallá dan mii lea rašši, hearki ja somá. Son berošta erenoamážit muitalusain mat leat čadnon báikkiide ja geavaha áiggi girjjálaš váikkuhangaskaoapmin. Son lea dál čállime ođđa romána mii čuovvu guokte olbmo logi jagi badjel, 2015 rájes gitta 2025 rádjái. Sisdoallu rievddada Norgga ja Duiskka gaskka, ja geassá ovdan kultuvrralaš ja seahtodási erohusaid, gaskavuođaid ja eallima rievddadeaddji áigodagaid.
Mihttomearrin lea ráhkadit muitalusa čadnon báikkiide ja áigái, ja mii speadjalastá vuostálasvuođaid iešguđet kultuvrraid ja eallinválljemiid gaskkas, ja mii addá máŋggabeallásaš gova das mot lea eallit nuorra rávisolmmožin eahpesihkkaris áiggis.
Lasse Marhaug, Suortá
Eará – fágaidrasttideaddji musihkka/govven/video
Lasse Marhaug lea leamaš guovddážis Norgga ja riikkaidgaskasaš eksperimentála musihkabirrasis 1990-logu rájes. Su bargu riejain ja jietnadáidagiin lea šaddan ovdavázzin. Sus lea fágaidrasttideaddji doaibma mii fátmmasta musihka, govvema, video, installašuvnna, teavstta ja designa, ja son lea čuojahan konsearttaid miehtá máilmmi 35 jagi, ovttasbargan dáiddáriiguin buot kontineanttain ja buvttadan čuđiid báddemiid.
Dál son áigu čiekŋudit stuorámus prošektii dássážii: 24-diibmosaš konsearta Ultima-festiválas čakčamánus 2026. Musihkkabuvtta šaddá jotkkolaš musihkalaš mátki mii ovttastahttá improvisašuvnna, komponerema, akustihkalaš ja elektrovnnalaš jietnagálduid, dasto gieddebáddemiid Viestterállasis ja visuála elemeanttaid nugo video. Prošeakta guorahallá áiggi dáiddalaš dimenšuvdnan. Jurdda lea ráhkadit kollektiivvalaš vásáhusa guldaleddjiide geat bovdejuvvojit jiena ja visuálalaš osiid mediterenlatnjii.